Infot lapsekandmise kohta

Erinevad lapsekandmisvahendid ja kuidas neil vahet teha.

 
Oled otsustanud hakata oma varsti sündivat või juba olemasolevat last kandma lapsekandmisvahendiga, kuid saadaolev valik ajab pea kirjuks või vastupidi - ei oskagi kuskilt alustada ega tea mida Google otsingulahtrissegi trükkida? Perekoolist lugedes hirmutatakse erinevate kandmisvahendite keerukusega ja kõikidel võimalikel vahenditel on olemas tulihingelised fännid kes ülejäänud abivahendid oma postitustega maatasa teevad? Rahu, ainult rahu! Ka Sulle ja Su lapsele on kuskil olemas see ÕIGE, see HEA, just teie päevarutiinile ja kehadele parim. Proovin teha siin algajale lapsekandjale mõned erinevad   lapsekandmisvahendid veidi lihtsamaks ja mõistetavamaks, et see OMA ja HEA ja ÕIGE paremini üles leida.
 
LAPSEKANDMISKOTID - vormitud kehaosa ja traksidega lapsekandmiskotid, mis tihti valmistatud hea matkaseljakoti eeskujul. Sageli eelistatud isside poolt, kellele meeldib idee pannalde ja trakside ja erinevate klõpatsite koostööst, et väike õrn tegelane kindlalt ja kaitstuna enda küljes hoida. Osad mudelid sisaldavad eraldi beebisisu, mis vastsündinu veidi paremini ja veidi õigemini suures kotis paigal hoiab. Mudeleid on hästi palju. Eesti turul liigub palju Manduca, Bondolino (jääb ehk oma ülesehituselt rohkem kandekoti ja Mei Tai vahele), Amazonase, Ergo, Chicco ja Baby Björn lapsekandmiskotte, lisaks veel palju palju erinevaid tuntuid ja tundmatuid tootjaid. Tõenäoliselt kõige keerulisem lapsekandmisvahend hindamaks ostmisel toote kvaliteeti. Palju on õmblusi ja erinevaid kinnitusi, mis ebakvaliteetse toote puhul võivad hakata ruttu hargnema või purunema. Koti materjal võib osutuda last kandes liiga jäigaks ja last higistama ajavaks, kitsas jalgevahe ja liiga kange materjal võivad aga koostöös tekitada lapse reitele hõõrdumist. Kitsa jalgevahega kotid ei toeta ka lapse õiget konnaasendit (tuntud ka kui M-asend, kus lapse pepu ja jalad moodustavad omavahel justkui M-tähe). Kotid varieeruvad ka selle poolest, kas võimaldavad last kanda nägu väljapool. Soovitan aga lugeda selle kohta MIKS MITTE kanda last nägu väljapool, infot selle kohta on palju - alustada võib kasvõi Villapai blogist. Lapsekandmiskotis saab last kanda olenevalt tüübist sünnist või alates poole aasta vanusest kuni ca 15 või 20 kilogrammini. Eelistada võiks kotti, kus lisaks last vastu kõhtu kandmisele on teda hiljem võimalik kanda ka seljal või mõne mudeli puhul ka puusal. Lihtne abivahend, kui kandjaid on üks. Kandja järgi juba paika pandud rihmade puhul piisab tihti paari kinnituse sulgemisest ja pinguldamisest, mis võib kokku võtta ca pool minutit. Kui kott on aga nt ema järgi paika pandud, siis võib minna tükk aega rihmade reguleerimist, enne kui isa koti mugavalt kõhule/seljale saab. 
 
MEI TAI - eesti keeles rohkem tuntud kui ruutlina on Aasiast pärit lapsekandmisvahend, mille lihtsaim versioon on kangast ruuduke, millel küljes neli pikka paela. Kandja õlgadelt jooksvad paelad võivad olla kitsamad või laiemad, polsterdatud või polsterdamata. Erinevate tootjate Mei Taid vahelduvad erinevate võimaluste poolest. Lisandiks võivad olla erinevad tugevdused, kapuuts lapsele, tasku väikestele esemetele jne. Usinate õmblejate lemmikkandmisvahend, mida ise kodus valmistada. Kasutada saab lapse sünnist alates, enamjaolt antakse kasutusaja lõputärmin 15 kilogrammi või kolmanda eluaasta saabudes. Laps on loomulikus konnaasendis, laiad paelad toetavad kandjat õlgadelt ja puusalt. Kanda saab last kõhul või seljal, väikeseid nippe tundes ka puusal. Lihtne ja kerge kandmisvahend mida soovi korral rulli keerata ja vankris või kotis kaasas kanda. 
 
PIKK LINA - tõenäoliselt kõige mitmefunktsionaalsem kandmisvahend. Sobib kohe sünnist alates
 

(seo beebi rinnale kohe pärast esimest imetamist) ja erinevaid sidumisvõtteid kasutades saab edukalt kasutada kandmisea lõpuni (saabub umbes siis, kui laps ütleb sulle, et sõidab parem tõukerattaga, kui tuleb lina sisse;) ). Linu on hästi erinevates pikkustes. Levinuim lina on umbes 4,5m pikk. Sellega saab keskmise kehaehitusega inimene kõik olulised sidused tehtud. Võite kaaluda pikemat lina, kui üks kandjatest on kehaehituselt suurem (ka pikem) või tahate proovida siduda korraga kaksikuid.
Kootud lina on levinuimalt puuvillasest kangast, kuid leidub palju ka linase, villase, siidi või muu kanga segudega linu. Eristada tuleks rangelt venivast kangast trikoolinu, mida on ehk alguses lihtsam siduda, kuid mis lapse umbes seitsmendal, kaheksandal elukuul ei anna enam piisavalt toestust, ning tuleks välja vahetada tugevama kootud lina vastu. Turul on kandelinu väga erinevas hinnaskaalas. Hinnavahed varieeruvad tootjast, materjalist, värvidest ja mustrite keerukusest ning sellest, kas lina on kootud masinal või käsitsi. 
Algajate lapsekandjate/huviliste poolt tihti kõige kardetum kandmisvahend, sest internet on täis (alusetuid:) ) väiteid, et lina on liiga keeruline siduda. Alati saab üles otsida kandmisnõustaja, kes õige tunnetuse ja tegelikult lihtsad sidumisvõtted kätte aitab saada. Lina saab siduda nii, et lapse raskus toetub kandja mõlemale õlale ühtlaselt . Nii tundub laps kokkuvõttes kandja kehale kergem (NB! Lapse pepu ei tohiks olla alla kandja enda naba, siis on raskuskese paigast ära ja kandam tundub raskem). Sidumisvõtteid on palju erinevaid. Last saab siduda kõhule, puusale, seljale - suurepärasesse konnaasendisse või kui väga vaja, siis ka hälliasendisse. Lina saab hõlpsalt kaasas tassida, mahub rullikeeratuna beebitarvete kotti, vankrisse lapse jalge ette. Kandelina võib soovi korral pargis piknikulinana kasutada. 
 
 
RÕNGASLINA - varieeruvalt umbes 2 meetrit pikk lina, mille ühes otsas on kaks rõngast. Lina rõngasteta ots aetakse kahe rõnga vahelt läbi ja siis ühe rõnga vahelt jälle tagasi, sellisel kujul võib rõngaslina kasutamiseks alati valmis hoida. Raskus toetub kandja ühele õlale (NB! Lapse pepu ei tohiks olla alla kandja enda naba, siis on raskuskese paigast ära ja kandam tundub raskem). Lihtne kasutamiseks perioodil, kus laps käib palju lina sisse ja välja, vaja on vaid rõngaste vahelt lina pingutamist. Rõngaslinas on hea last imetada ja seda ka konnaasendis, laps tuleb vaid linas lasta söömiseks veidi allapoole. Kui laps on söönud saab ta lina pingutades tõsta jälle õigele kõrgusele (lapse pepu ülalpool enda naba). Lapse saab panna ka hälliasendisse, kuid kuna selliselt ei ole lapse selg ega jalad õiges asendis, siis soovitame seda vaid tõesti erijuhtudel (nt imetades lennureisi ajal). Kandes last pikemaid perioode võite tunda vajadust kandmisvahendi järgi, mis toetub kahele õlale. Väga lihtne kandmisvahend kui hakkate last kandma puusal - ei vaja erisiduste õppimist. Puusalt saab lapse lihtsalt lükata käe alt ka seljale. Lihtne vahend, kui kandjaid on peres mitu, alati reguleerite lina vastavalt kandjale. Ise tuleb laps sättida korralikku konnaasendisse tekitades sügava iste (lapse põlved hästi üles). Rõngaslina kangas kannab siis last põlveõndlast justkui kangast ripptool. Sobib alates sünnist ja soovitatakse tootjate poolt enamjaolt kandmine lõpetada 15 kilogrammi või kolmanda-neljanda eluaasta saabumisel (erijuhus on venivast kangast rõngaslina, mis ammendab end ka kergema lapse puhul lapse kaheksandaks elukuuks). Erinevatel tootjatel on erinevalt lahendatud rõngaslina õlale jääv rõngastega ots (polsterdatud või polsterdamata, kitsam või laiem). Väga hea on laia õlaosaga rõngaslina, mille saab tõmmata üle terve õlanuki (ei jookse kaela vastu). 
 
KANDEMÄRSS - põhimõtteliselt kangatoru. Saab kasutada üht kandemärssi, mis rõngaslinaga sarnaselt toetub ühele õlale aga ka kaht kandemärssi korraga (asetades need risti üks ühele ja teine teisele õlale). Lihtne ja kiire vahend. Müüakse tavaliselt riidesuuruste järgi (S, M, L, XL), mis tihti tähendab, et ühele kandjale ostetud kandemärssi teine erisuuruses kandja kasutada ei saa (erijuhuks lukkudega reguleeritav variant). Samuti ei pruugi mahtuda suvel ostetud märss talveriietele, mistõttu peaks siis hankima suurema märsi. Mõned tootjad on teinud märsile osaliselt polsterdatud ääred. Üks hea kandemärsi variant on nn ujumismärss (kiiresti kuivavast võrkriidest), millega saab rannas ja soojemas vees ennast ja last veidi poolest kehast mugavalt kasta. Saab kasutada sünnist alates, kasutusaja pikkus sõltub materjalist. Veniva kanga puhul ammendab märss end tavaliselt ka kergema lapse puhul kaheksandaks elukuuks. Linasest ja puuvillast kandemärssi saab kasutada sama kaua, kui samast materjalist rõngaslina. Sügav iste ja konnaasend tuleb ise tekitada, vastasel juhul võib kangas hakata soonima lapse jalgu.